Facebooki Pahapilli grupp

– (B)logiraamat –

Korstnapühkija. Foto: Pixabay

Kes poleks kuulnud vanasõnu, et rege rauta suvel, vankrit paranda talvel, või siis et õnnetus ei hüüa tulles. See viimane on veidi kurjagi kuulutav. Kuid kui mõelda alles hiljuti ka meil siin Pahapilli külas juhtunud tuleõnnetusele, siis siinkohal pole vist liigne üles võtta teema, mis ehk aitab selliseid õnnetusi tulevikus ära hoida.

Parem korstnapühkija katusel kui põlenud maja

See, et korstnapühkija kutsumisega on tuli takus enamasti sügisel enne külmade tulekut, pole kellelegi uudiseks. Reeglina just sügisel, kui jahedus ja rõskus hakkab järjest enam kontidesse pugema, tuleb kõigile meelde kui tähtis on talve tulekuga soe tuba.

Päästeameti ning oma Saaremaa korstnapühkijate nõuannete toel paneme siinkohal kirja veelkord mõned tarkused ja nõuanded, mida järgides võime rahuliku südamega nautida talvist toasooja, muretsemata, et kütmisega kaasneks ebameeldivaid üllatusi või lausa õnnetusi. Rusikareegel on see, et eramaja küttesüsteemi tuleb puhastada kord aastas. Seda võib teha ka majaomanik ise, kuid iga viie aasta tagant peab seda tegema kindlasti kutseline korstnapühkija. Selline on seadus.

Otstarbekas on küttesüsteemi puhastada mitte sügisel enne külmade tulekut, vaid hoopis vahetult pärast küttehooaja lõppu, mis annab kasutajale päris mitu eelist. Kui alles sügisel ahju või korstna kordategemisele mõtlema hakata, on nii mõnigi kord juba hilja, sest siis kipub olema nii, et korstnapühkijatel käed-jalad tööd täis ning nendega kaubale saamine üsna raske, rääkimata sellest, et kui pliidil-ahjul juhtub mõni tõsine viga küljes olema, mis kütmise lausa ohtlikuks teeb, ei leia naljalt pottseppi, korstnaladujaid ega muid töömehi, kes vead kiirelt parandaks.

Seetõttu ongi tegelikult hea lasta talvel tekkinud tahm ära pühkida kohe kui kütteperiood on lõppemas ehk kevadel. Siis on kütteseadmed veel kasutuses ja puhastamine lihtsam – tahm ja pigi on vähem paakunud ning seega ka kergem puhastada. Peale selle loeb asjatundlik korstnapühkija üles ka kõik pühkimise käigus leitud vead – kas on korsten katki või on ahjus, kaminas või pliidis midagi viga – ja nii jõuab suve jooksul kui kütmist pole, kõik vead ära parandada.

Mõni inimene kütab nii hästi ja kasutab nii head küttematerjali, et kord aastas puhastamisest piisab, mõnel juhul tuleb aga ka sagedamini puhastada. On öeldud, et paarimillimeetrine tahmakiht hoiab sama hästi sooja kui tolline laud ja kui tahmakiht kasvab, hakkab suurenema ka küttekadu, mis võib lõpuks ulatuda isegi kuni pooleni. Kütmisel jääb ahi seega selle võrra külmemaks. Ja lisaks tekib veel oht, et liigne tahm võib lõõrides iseenesest süttidagi.

Korstnapühkuja tellimisel tasub seda arvesse võtta

Hea korstnapühkija mitte üksnes ei puhasta küttesüsteeme, vaid annab ka asjakohast nõu, kuidas pliite ja ahjusid paremini hooldada. Korstnapühkijal peab kindlasti olema kehtiv kutsetunnistus, mille olemasolu saab kontrollida Kutsekoja veebilehelt www.kutsekoda.ee.

Kindlasti tuleb nõuda, et tehtud tööde kohta väljastataks kirjalik akt, mille allkirjastavad nii korstnapühkija ise kui ka töö tellija. Kutselise korstnapühkija akt on oluline alles hoida, sest see annab majaomanikule kindluse küttesüsteemi korrasoleku kohta ning õnnetuse korral on võimalik kindlustushüvitise saamiseks tõendada, et küttekolded olid hooldatud.

Siis veel küttepuudest

Ühe suvega võib saada suhteliselt kuiva küttepuu kui puud on lõhutud halgudeks ja riita lapitud varakevadel, on kaitstud vihma eest, kuivamiskoht on olnud tuuline ja päikesepaisteline ning suvi suhteliselt kuiv. Ahju minev küttepuu võiks olla kuivanud vähemalt kaks aastat, kuid tänapäeval kipub metsast võetud puu kohe samal aastal ahju minema.

Et suurendada küttepuude põletamisest saadavat kasu, peaks halud tooma külmast tuppa 1-2 ööpäeva enne kütmist, et puud jõuaksid soojeneda ja loovutada ülemäärase pindmise niiskuse. Selline eelsoojendus kuivatab puu süütamishetkeks kergesti 10-15 protsendise niiskuseni, mis tähendab, et puu süttimine on kiire ning põlemine algusest saati puhas ja tõhus.

Klassikalise ahju rusikareegel on üks ahjutäis halge korraga. Vaid siis, kui väga külmaks läheb, võib kütta kaks korda päevas. Ja peab meeles pidama, et ahi pole prügikast, kuhu heidetakse kõik ettejuhtuv rämps. Plastmasside ja olmejäätmete põletamine maksab hiljem kätte umbes lõõride näol.

Ohutut kütmist ja mõnusat toasooja!

Pahapilli © 2018